Olen juba pikemat aega arvanud, et ühel hetkel hakatakse Pahapilli tuulisele rannale tuulegeneraatoreid paigutama ja nüüd ongi see lugu avalik, sellest kirjutab Saarte Hääl: Külaelanikud ei taha sadamasse tuugenit. Samas lehes on ka arvamusartikkel: Pole teie asi?
Ja veel eelmiste lugude jätkuks: Kes tuult külvab, see tormi lõikab.
EDIT 20.07.2017: Kaitseministeerium ei luba tuugenit Varese sadamasse ehitada.
Kuna mul endal Varese sadama kohta midagi uuemat kirjutada pole, sest ainsad silmaga nähtavad muutused seal on olnud need, mida loodus korraldab, siis jagan Saarte Hääle artiklit: Varese sadamas algab järgmisel aastal remont.
Siin blogis on pikalt vaikus olnud, sest ega Varese sadama teemal eriti muud kajastada pole olnud kui kohtuvaidlused ja ausalt üteldes ei ole kohtuvaidlused minu teema. Ega tegelikult ei ole ka Varese sadam enam ammu minu teema, sest uurisin ta saatust kooli lõputöö kirjutamiseks ja see töö on juba aastaid tagasi valmis ja kaitstud. Olen sadama saatust vaikselt kõrvalt jälginud lihtsa külaelaniku pilguga ja seoses sellega avastasin täna, et kuigi ohutut nõuetekohast sadamat kui sellist Pahapilli külas siiski tänini pole, on Varese sadam kantud Sadamaregistrisse. Varese Sadam on Sadamaregistrisse kantud 24.03.2015 seisuga.
Kopeerin siia mõned teemakohased viited:
Artikkel ajalehes Saarte Hääl, kus sadamapidaja selgitab asja.
Kopeerin siia Tallinna Halduskohtu otsuse 17. aprillist 2012. Kohtuotsus on avalik ja kõigile kättesaadav Riigi Teataja kohtulahendite registris.
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Halduskohus
Kohtunik Dagmar Maastik
Otsuse tegemise aeg ja koht 17.aprillil 2012.a. Tallinnas
Haldusasja number 3-09-2485
Haldusasi U.M., V.M., M.M., I.M., A.M., L.M. ja M.M. kaebused Mustjala
Vallavalitsuse 16.09.2009.a. korralduse nr 94 p 3 osaliseks tühistamiseks
Asja läbivaatamine: kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON: jätta kaebused rahuldamata.
Edasikaebamise kord:
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 17.mail 2012.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus
hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD
ÕVVTK Saare Maakonnakomisjoni 24.09.1996 otsusega nr 7/131 tunnistati Saare
maakonnas Mustjala vallas Pahapilli külas asunud „Uuela nr 63“ maaüksuse pindalaga 19,103 ha, mis natsionaliseeriti ENSV Riigikogu 23.07.1940.a. deklaratsiooniga, osas õigustatud subjektiks vara omanik H. M., kes loovutas maa tagastamise nõudeõiguse oma lastele U.M.le, V.M.le, M.M.le, I.M.le, A.M.le, L.M.le ja M.M.le(tl I-9-10, 190-191).
16.09.2009.a. Mustjala Vallavalitsuse korraldusega nr 94 „09.juuni 2009.a. korralduse
nr 64 punktide 2 ja 3 kehtetuks tunnistamine ning Pahapilli küla Varese sadama ehitiste teenindamiseks vajaliku maa maamääramise ettepaneku esitamine“ rahuldati U.M., V.M., M.M., I.M., A.M., L.M. ja M.M. vaie(p 1), tunnistati kehtetuks Mustjala Vallavalitsuse 9.06.2009.a. korralduse nr 64 punktid 2 ja 3 ning selle aluseks olnud Mustjala Vallavalitsuse maatalituse maakorraldaja ettepanek(p 2). Korralduse kohaselt oli tegemist formaalse puudusega – maakorraldaja ettepanekus on asendiplaanil unustatud ära märkida ehitised, mille teenindamiseks planeeritakse maad määrata.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a. määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra”(edaspidi „teenindusmaa kord“) punktile 7 peavad aga ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku kaardil(plaanil) olema märgitud ehitised, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse, teenindusmaa piirid, ettepaneku koostamise kuupäev ja koostaja allkiri.
Korralduse punktis 3 tehti Pahapilli küla Varese sadama ehitiste teenindamiseks vajaliku
maa määramise uus ettepanek järgmiste tingimustega:
3.1 Teenindusmaa määratakse kindlaks järgmistele ehitistele: Varese kalurite maja nr 1 (ehitusregistri kood 120296106), Varese valvurite maja nr 2 (120296255), Varese kalurite maja nr 3 (120296264), ladu nr 4 (120297011), kuur nr 5 (120297031), ladu nr 6 (120297037), kai nr 1 plaanil nr 8 (2205767721), kai nr 2 plaanil nr 9 (2205767723), Varese sadama abihoone nr 7 (120297038).
3.2 Punktis 3.1 nimetatud ehitised on märgitud lisatud asendiplaanil numbritega 1-9.
3.3 Punktis 3.1 nimetatud ehitiste teenindamiseks vajalik maa määratakse lisatud asendiplaanil märgitud piires.
3.4 Lagunenud ehitised tuleb omanikul korda teha 2 aasta jooksul, arvates teenindusmaa määramisest või sama aja jooksul kasutusest välja langenud ehitised lammutada. Kui kaldatammi, lainemurdja või muu sadamarajatise funktsioone täitev kai on kaina kasutusest välja langenud, siis võib vastava rajatise kordategemine seisneda ka selle vastavas ümbervormistamises.
3.5 Ehitiste omanikel on õigus erastada ehitiste teenindamiseks vajalik maa pärast lagunenud ehitiste kordategemist(tl I-6-8).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajad paluvad tühistada vaidlustatud korralduse p 3 osas, millega määrati teenindusmaa kaidele nr 1 ja 2 ning laole nr 6, sest need ehitised asuvad kaebajatele tagastamisele kuuluval õigusvastaselt võõrandatud maal(tl II-19-23). 21.08.1992.a. ostu-müügi leping nr 106/123, millega AS “Saare Kalur” müüs Varese sadama ehitised kolmandatele isikutele, on kehtetu, sest sellel puudub notariaalne kinnitus(tl II-151-154), samuti on selle lepinguga müüdud 6 objekti, vaidlustatud korraldusel on kirjas aga 9 objekti. Kumbagi kaid lepingus üldse kirjas pole, seega jäid need lepingust välja. Kaid asuvad küll meres, kuid otsapidi kinnituvad kaebaja maa külge.
Ostu-müügi lepingust on olemas ainult koopia, kuna kaebajad pole originaali näinud ja seda pole ka arhiivis, siis vaidlustavad nad koopia ehtsuse.
Vastavalt maareformi seaduse (MRS) §-le 9 lg 1 p 3 ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses, kui väljaspool linna asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ning õigustatud subjekt ja ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamiseks õigustatud subjektile. Sama seaduse § 6 lg 31 kohaselt ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Teenindusmaa korra § 3 järgi määratakse lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust
või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt MRS §-le 6 lg 31 sellise ehitise kordategemiseks tähtaja.
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse(AÕSRakS) § 14 lg 1 tunnustele vastava ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse pärast sellele ehitisele seaduses sätestatud alustel ja korras kasutusloa andmist. AÕSRakS § 14 lg 1 kohaselt võib õigusliku aluseta püstitatud ehitisele anda kasutusloa ehitusseaduse(EhS) alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi.
Vastavalt EhS §-le 34 lg 1 p 1 ei anta ehitisele kasutusluba, kui see ei vasta taotletud kasutusotstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele. Seega ei saa vastustaja määrata teenindusmaad ebaseaduslikule ehitisele, mis on lagunenud ning mille kasutusotstarve on ära langenud.
Vaidlustatud korraldusega on teenindusmaa määratud lagunenud ja sihtotstarbelisest kasutusest väljalangenud, ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste juurde tervikuna, mitte aga iga ehitise juurde, millega rikutakse kaebajate õigusi Türnpuu(endise Uuela nr 63 tagastatav osa) maaüksuse tagastamisele kuuluva maa suuruse määramisel ning seetõttu saavad kaebajad tagasi vähem õigusvastaselt võõrandatud maad, kui neile seaduse järgi oleks ette nähtud. Vastustaja on määranud teenindusmaa lagunenud ja sihtotstarbelisest kasutusest väljas lao nr 6 ja kai nr 2 juurde. Ehitusekspert P.Arikase 30.04.2008.a. kohtvaatluse protokolli kohaselt pole ladu nr 6 kasutuskõlblik
MRS § 6 lg 31 mõistes ning sellele ei saa AÕSRakS § 14 lg 1 alusel anda kasutusluba ja
määrata teenindusmaad: katuse eterniitkate ei taga hoone kaitset sadevete eest, väikeplokkidesse on tekkinud läbivad praod, mille põhjuseks on vundamendi liikumine; kuigi need praod ei tekita veel avariiohtlikku olukorda, võib hoone jätkuv samas olukorras seismine lagundada hoone seinad kui kandekonstruktsioonid. Ladu on ilmselt ehitatud ajavahemikul 21.08.1992 – 30.10.2008 ilma ehitusloa ja projektita. Sihtotstarbelisest kasutusest on täiesti väljas kai nr 2, kuna ta ei vasta kasutustunnusele.
Kai on sadamarajatis, mille kasutuseesmärk on väikelaevade kinnitamine, laevadele
pääsemine ja laevadelt mahatuleku turvalisuse ja ohutuse tagamine. Vaadeldava kai juurde pole võimalik laevadel silduda ega inimestel sellel ohutult liikuda, tegemist on kivikuhjatisega, mida pole võimalik kasutada kaina(tl I-11-15).
Riigikohus on 15.12.2004.a. otsuses nr 3-3-1-57-04 sedastanud, et MRS § 6 lg 31 tuleb
mõista selliselt, et õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektile tagastamist saab takistada üksnes selliste ehitiste olemasolu, mida sihtotstarbeliselt kasutatakse või mida on võimalik sihtotstarbele vastavalt kasutada. Sellisel juhul kaalub ehitise omaniku õiguste kaitse vajadus üles maa tagastamise õigustatud subjekti õiguse saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa. Kui aga ehitis on lagunenud ja sihipärasest kasutusest välja langenud, siis selline ehitis ei saa takistada õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektile tagastamist. Sihipärase kasutuse all tuleb mõista ehitise kasutamist selle püstitamisel või rekonstrueerimisel määratud eesmärgil, mis ehitisel oli omandireformi alguse hetkel(20.06.1991.a.). Maareformi toimumise tingimustes pole kasutusest
väljalangenud ehitise kasutusotstarbe muutmisega taaskasutusse võtmine võimalik, sest selline tegevus kahjustaks maa tagastamise õigustatud subjekti võimalust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa.
Seega peab haldusorgan kaalutlusotsustuses kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 4
arvestama kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, aga ka asjaosaliste põhjendatud huve, kuid vastustaja pole arvestanud kaebajate huvi saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara. Samuti pole arvestatud MRS § 6 lg 31 ja teenindusmaa korra § 4 lg 2 nõuet, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise(remont jms), ohutu ekspluateerimise(avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ja füüsilise säilimise, ning §-s 3 toodud põhimõtet,
et kui on tegemist ebaseadusliku ehitisega, siis määratakse teenindusmaa üksnes siis, kui ehitisele on antud kasutusluba.
Korralduse punktiga 3.4. kohustati ehitiste omanikke lagunenud ehitised 2 aasta jooksul
korda tegema, kuid kaid nr 2 ja ladu nr 6 pole korda tehtud isegi 2012.a. jaanuariks. Korrastati ilma ehitusloata, mis on õigusvastane. Ladu nr 6 on väidetavalt kasutuses kütusehoidlana, kuid kaebajate andmetel pole seal enam 20 aastat kütust hoitud. Ka kumbki kai pole kasutuses. Tähtsust pole sellel, et teenindusmaa kattub vähem kui 8% ulatuses tagastatava maaga, kaebajad soovivad seda kattuvat osa tagasi saada.
Vastustaja Mustjala Vallavalitsus palub jätta kaebused rahuldamata.
Teenindusmaa määramise ettepanek on eelhaldusakt. Väär on kaebajate väide, et ettepanekus toodud ehitised on ehitatud ilma õigusliku aluseta ning et vastustaja soovib ehitiste teenindamiseks määrata põhjendamatult palju maad. AÕSRakS § 14 lg 1 kohaselt maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, on asjaõigusseaduse § 16 kohaselt maatüki oluline osa. Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa või teeseaduse § 2 2. lõikes nimetatud rajatise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 sätteid ning ehitist võib käsutada pärast ehitisele kasutusloa andmist. Õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine toimub ehitusseaduse alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. AÕSRakS § 14 lg 3 kohaselt ei saa 1. lõikes nimetatud ehitise olemasolu olla aluseks selle maa suhtes MRS § 6 lg 2 p 3 kohaldamisele, v.a. 1. lõike teises lauses sätestatud ehitise puhul. AÕSRakS § 14 lg 1 ja 3 alusel tulenevad tagajärjed maa tagastamisele üksnes juhul, kui ehitised on püstitatud õigusliku aluseta, praegusel juhul sellist olukorda pole. Varese sadama ehitised on püstitatud kunagiste maakasutusõiguste alusel, mida tõendavad ENSV Kingissepa Rajooni Täitevkomitee 14.03. 1978.a. otsus nr 77 ja akt nr 42 kalamajanduslikul otstarbel 2,4 hektari suuruse maatüki eraldamise kohta kolhoosile “Kommunism”(liideti 1.04.1982.a.
kolhoosiga “Saare Kalur”) ning majavalduste pindade ja valduste arvestamise leht(tl I-73-81). Ladu nr 6 õiguslikku alust tõendab Mustjala Vallavalitsuse 10.01.2006.a. korraldus nr 35, millega anti sellele hoonele kasutusluba(tl II-187 pöördel). 26.12.1985.a. lõpetatud ehitusobjekti riikliku komisjoni poolt vastu võtmise akt tõendab, et kaid nr 1 ja 2 ehitati enne ostu-müügi lepingu sõlmimist 1992. aastal ning õiguslikul alusel(tl II-183-184). Kaid ei paikne üldse kaebajatele tagastamisele kuuluva maa piiride sees. Kai nr 1 on heas korras, tema ääres seisab 3 laeva, mis talveks tõstetakse välja. Kai nr 2 on lainemurdja. Laost nr 6 2008.a. tehtud foto ei vasta enam praegusele olukorrale, valla nõudmisel on omanikud katuse korda teinud, see ei lase enam läbi. Ladu on kasutusel kütuselaona, kuigi praegu seal kütust sees pole; kütusetsistern on seal aluse peal olemas.
Varese sadama müümise ajal 21.08.1992.a. polnud vaidlusaluste ehitiste võõrandamisel
notariaalne tõestamine vajalik. Vastavalt sel ajal kehtinud tsiviilkoodeksi(TsK) §-le 244 lg 1 nõuti notariaalset tõestamist ainult elamute ostu-müügi lepingute sõlmimisel, kui kasvõi üheks lepingu pooleks oli kodanik. Vaidlust pole, et ei kütteladu ega kaid ole kunagi olnud elamud. AÕSRakS §13 kehtestas tehingu notariaalse tõestatuse nõude kõikidele ehitiste võõrandamise tehingutele alles alates selle seaduse jõustumisest 1.12.1993.a. 21.08.1992 ostu-müügi lepingu materiaalsete väärtuste nimekirjas on ladu nr 6 kirjas järjekorranumbri 11 all nimetusega “kütteõliladu”, kai nr 1 nr13 all – “randumissild Varesel” ja kai nr 2 on paigutatud nr 14-na märgitud „Varese sadam“ alla.
Sadam ei saa eksisteerida ilma kaideta, milleks on ka lainemurdja.
MRS kohustab kõnealustele ehitistele teenindamiseks vajalikku maad määrama, vallal puudub siin kaalutlusõigus. Vastustaja tegi ettepaneku määrata ehitiste teenindamiseks vajalik maa kunagise maakasutusõigusega võrreldes väiksemas ulatuses, ettepanekule lisatud plaani vaadates on ilmne, et enam väiksemas ulatuses pole võimalik teenindusmaad määrata. Enamik Varese sadama ehitisi on sadamakompleksi abihooned, mida on kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi sadamaga seotud tegevuste teenindamiseks, peamiselt erineva vara hoidmiseks, remontimiseks, parandamiseks jms. Ehitiste kasutamise ulatus sõltub sadama kui terviku kasutamise aktiivsusest, mistõttu on paratamatu, et kui sadama kasutusaktiivsus on konkreetsel ajahetkel väiksem, siis
võivad mõned ehitised olla parasjagu aktiivsest kasutusest väljas. Samas pole nende kasutamisest loobutud sadamat toetavatel eesmärkidel, mistõttu ei saa lugeda neid hooneid kasutusest välja langenuteks. Mõned ehitised on mõnevõrra ka lagunenud, mistõttu määratakse ettepanekuga nende korrastamiseks tähtaeg vastavalt MRS-le.
Kuna tegemist on sadamat teenindavate abihoonetega, ei peagi need vastama väga kõrgetele ehitusstandarditele. Seetõttu pole iseenesest puuduseks seintesse või vundamenti aja jooksul tekkinud praod. Vaidlustatud ettepaneku lisaks oleval plaanil toodud ehitis kai nr 2 (ehitise nr 9) on tegelikult kividest rajatud sadamamuul(majavalduste pindade ja valduste arvestamise lehel määratud
kaldamuulina) ehk sadamaakvatooriumil asuv sadamarajatis sadamaseaduse § 2 p 9 tähenduses, mille sihtotstarve on tõkestada merelainetuse jõudmist kaile ehk kaitsta sadamas olevaid laevu tormide ja lainete eest. Vahepeal on seda sadamarajatist kasutatud ka täiendava kaina, tänaseks on ta sel otstarbel kasutusest välja langenud, kuid jätkuvalt kasutuses kaldamuulina. Seetõttu pole selle rajatise ümbervormistamine kaist tagasi sadamamuuliks rajatisele uue sihtotstarbe määramine ega saa rikkuda kaebajate õigusi.
Kolmandad isikud OÜ “Adepte”, S. K., A. H., H. L., J. L., V. Õ., A. H., E. K., E. A., V. J.,
I. H., N.K.., T. T. ja S. T. paluvad jätta kaebused rahuldamata. Kaid ei asu kaebajate maal, need on merre ehitatud alles nõukogude ajal, eesti ajal polnud seal midagi, miks peaks neid andma kaebajatele. Kai nr 2 on väga oluline sadamaehitis, kasutusel muulina, kaitseb sadamat loode- ja põhjatuule eest. Ilma selle muulita kaotab sadam mõtte. Ladu nr 6 on ehitatud väikeblokkidest, kasutatakse küttelaona. Sadama haldamiseks on moodustatud MTÜ “Varese Sadam”. See on eluliselt oluline sadam, paljud rannakalurid hoiavad seal oma püügivahendeid. Kai nr 1 on korras, seal on kogu aeg sildunud laevad, praegu on seal kolm laeva. Selle kai peal on ka hoone, mille kordategemist pole keegi nõudnud. Valla elanikele on väga tähtis, et teenindusmaa saaks välja mõõta ja ära erastada. Sadamat arendamiseks pole võimalik saada mingeid toetusi enne, kui erastamine on lõppenud. Muul vajaks juba praegu tugevdamist, paari tormise talvega lendab see muidu lihtsalt laiali. Kõikidele kolmandatele isikutele anti Varese sadama ostu-müügi lepingu originaalist koopia.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vaidlustatud korraldus on seaduslik ja põhjendatud, selle tühistamiseks puudub alus.
Erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on halduskohtus vaidlustatav eelhaldusakt,
kuna see on aluseks katastriüksuse moodustamisele ning sellega määratakse siduvalt kindlaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud. Kuivõrd kaid on ehitatud merre ega asu õigusvastaselt võõrandatud maal, mille tagastamist kaebajad taotlevad, ei saa kaidealuse maa teenindusmaaks määramise kavatsus kuidagi kaebajate õigusi rikkuda. Küll aga võib rikkuda kaebajate õigusi vastustaja piiride kulgemise ettepanek selles osas, millega määratakse kaidele ja laohoonele teenindusmaad õigusvastaselt võõrandatud maa arvel. MRS § 9 sätestab, et kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse
seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad muu ehitise(v.a. elamu, suvila ja aiamaja) juures ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses(lg 1 p 3). Mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa, sealhulgas ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras(lg 9).
Vastavalt teenindusmaa korra p-le 8 saadetakse teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek isikule, kelle omandis on ehitis, ja maa tagastamise õigustatud subjektile. Selle korra alusel ongi Mustjala Vallavalitsus vaidlusaluse piiride kulgemise ettepaneku teinud.
MRS § 6 lg 3 järgi on hoone või rajatis maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis EhS-i tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba.
Seega on kõik kolm vaidlusalust objekti – kai nr 1, kai nr 2 ja ladu nr 6 – ehitised. Kaebajad on seadnud kahtluse alla kohtule esitatud 21.08.1992.a. ostu-müügi lepingu nr 106/ 123 ärakirja, millega AS “Saare Kalur” müüs Varese sadama ehitised ja muu vara kolmandatele isikutele, väites et: 1)kuna lepingu originaali pole leitud, siis pole millegagi tõendatud, et selline leping üldse sõlmiti; 2)lepingu lisaks olevas materiaalsete väärtuste nimekirjas pole kirjas kaisid nr 1 ja 2 ning ladu nr 6, mistõttu pole tõendatud, et kolmandad isikud on üldse nende ehitiste omanikud.
Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 56 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 273 lg 1 ja 5 esitatakse kirjalik dokument algdokumendina või ärakirjana; kui dokument on esitatud ärakirjana ja algdokumenti ei saa esitada, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Asja kohtulikul arutamisel on selgunud, et Mustjala Vallavalitsus ei tea, kus kõnealuse lepingu originaal võiks asuda ning samuti ei tea algdokumendi asukohta kolmandad isikud, kes kõik said endale üksnes ärakirja lepingust. Vallavalitsus on küll 13.02.2012.a. kohtule Riigiarhiivi teatist esitades märkinud, et vastavalt sellele teatisele on Varese Sadama ehitiste ja rajatiste ostu-müügi lepingu originaaliga võimalik tutvuda Riigiarhiivi Kuressaare osakonnas, ent teatis seda väidet ei kinnita, selles on juttu ainult Varese sadamasilla ja muuli rekonstrueerimise vastuvõtu aktist(tl II-177). Kohtu arvates pole siiski alust kahelda, et niisugune leping sõlmiti ning
et kohtule esitatud lepingu ärakiri vastab algdokumendile. 1990-ndate aastate esimesel poolel, kui Eesti Vabariigi maapiirkondades põllumajandusreformi läbiviimise käigus massiliselt reorganiseeriti nõukogudeaegseid ühismajandeid(kolhoose ja sovhoose) väiksemateks tootmisüksusteks või likvideeriti täielikult ning nende majandite varale tuli leida uued omanikud, vormistatigi vara müük sarnaste lepingutega(tl II-147-150). Seetõttu ei tekita lepingu vorminduslik külg kohtus mingeid kahtlusi lepingu ehtsuses. Samuti pole kohtule teada, et lepingu sõlmimisest möödunud ligi 20 aasta jooksul oleks kõnealuste ehitiste omandiõigusele pretendeerinud mõni muu isik. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et kogu ülejäänud Varese sadama vara ära müües jäeti kaid ja ladu nr 6
müümata. Sadamal ilma kaideta puudub igasugune väärtus ning pole mingit mõistlikku põhjendust, miks kolmandad isikud oleksid pidanud tahtma niisugustel tingimustel omandada sadama muid ehitisi. Kaebajad pole oma kahtlusi sisuliselt põhjendanud. Kohus nõustub vastustajaga, et ladu nr 6 on ostu-müügi lepingu lisas 1 “Materiaalsete väärtuste nimekiri” kirjas nr 11 all kütteõlilaona, kai nr 1 nr 13 all randumissillana ja kai nr 2(muul) on paigutatud nr 14 Varese sadama alla. Ka AS “Saare Kalur” juhataja T.Sarapuu on oma 14.12.2001.a. kirjas vastustajale kinnitanud, et kõnealuse lepinguga müüdi lepingus nimetatud isikutele Varese sadama hooned ja rajatised(tl II-185).
MRS § 6 lg 33 kohaselt määratakse ehitise(ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks
maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kui sama maatükki saab arvata mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka, jagatakse vastav maatükk nii pindala kui ka väärtust ning maakorraldus- ja muid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ei lähtuta maaüksuste õigusvastase võõrandamise aegsetest piiridest. AÕSRakS § 14 lg 1 sätestab, et maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud
ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, on asjaõigusseaduse §16 kohaselt maatüki oluline osa. Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa suhtes kohaldatakse AÕSRakS § 13 sätteid ning ehitist võib käsutada pärast ehitisele kasutusloa andmist. Õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine toimub EhS-i alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi.
Kai nr 1 ja kai nr 2, mis tegelikult on muul, on püstitatud õiguslikul alusel. Vastavalt
AÕSRakS §-le 14 lg 1 on ehitise püstitamise õigusliku aluse olemasoluks vaja maakasutusõigust või ehitusluba. Maakasutusõiguse vaidlusalusele maale andis kolhoosile “Kommunism”, mis hiljem liideti kolhoosiga “Saare Kalur”, ENSV Kingissepa Rajooni Täitevkomitee 14.03. 1978.a. otsus nr 77 ja akt nr 42 kalamajanduslikul otstarbel 2,4 hektari suuruse maatüki eraldamise kohta(tl I-73-79). 26.12.1985.a. koostatud lõpetatud ehitusobjekti riikliku komisjoni poolt vastu võtmise akt, millega võeti vastu individuaalprojekti alusel rekonstrueeritud Varese sadamasild ja muul –
nõukogudeaegse asjaajamise kohaselt tähendas see, et ehitistel oli olemas ehitusluba(tl II-177, 183-184). Ehkki kõnealused rajatised on ehitisregistrisse kirja pandud kaidena nr 1 ja 2(tl II-94) on kai nr 2 tegelikult muul ja sellisena olnud kogu aeg ka kasutusel; vaidlust pole selles, et kai nr 1 on olnud kogu aeg kasutuses sadamasillana laevade sildumiseks. Seega on mõlemat ehitist kasutatud nende rekonstrueerimisel määratud eesmärgil, s.o. sihipäraselt.
Ladu nr 6 õiguslikku alust tõendab Mustjala Vallavalitsuse 10.01.2006.a. korraldus nr 35,
millega anti sellele hoonele kasutusluba(tl II-187 pöördel). Kaebajad pole kasutusluba vaidlustanud, kuigi olid sellest teadlikud juba vähemalt alates 2.06.2008.a., mil on koostatud kaebajate kaebus Mustjala Vallavalitsuse varasemate korralduste vaidlustamiseks(haldusasi nr 3-08-1091); sellele kaebusele lisasid kaebajad P.A. kohtvaatluse protokolli, milles on kirjas, et laole nr 6 on väljastatud kasutusluba. Kasutusluba ei vaidlustanud kaebajad ka käsitletavas haldusasjas 2.11.2009.a. kaebust esitades, kui kaebajat U.M. esindas vandeadvokaat. MaaRS § 6 lg 31 sätestab, et ehitisena ei käsitata lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi; need teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Kui kohalik omavalitsus määrab ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Seega on
vastustaja poolt kai nr 2(muuli) ja ladu nr 6 kordategemiseks tähtaja määramine õiguspärane. Peale vaidlustatud korralduse andmist nimetatud ehitiste kordategemise väidetav õigusvastasus ei saa kuidagi mõjutada korralduse õiguspärasust.
Ülaltoodud põhjustel jäävad kaebused rahuldamata.
Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 108 lg 1 ja 8 kannab menetluskulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti; kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Vastustaja ja kolmandad isikud pole menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud.
Kohtunik: D.Maastik
Pildid on tehtud 17. detsembril, kui vaheldumisi sadas vihma ja lörtsi. Tormid on Varese rannas tublisti kallast kujundanud ja meri on eriliselt kõrge.
Kopeerin siia ühe Varese sadama hooneid puudutava hiljutise dokumendi (kirjaviis muutmata):
16.09.2011 nr 8-3/849
Ehitustegevusest Varese sadamas
Saare Prefektuuti korrakaitsebüroo edastas 02.12.2010. a kirjaga nr 9.1-06/28404 vastavalt järelevalvepädevusele Saare maavanemale Ulme Muld avalduse, milles kirjeldati Mustjala vallas Pahapilli külas asuva Varese sadama ümber tõusatunud probleeme, paluti kontrollida MTÜ Varese sadam asutamise seaduslikust ja sadama hoonete rekonstrueesrimise õiguspärasust. Lääne Prefektuuri 04.08.2011. a kirjaga 9.1-06/15874-2 edastati Ulme Muld´i avaldus Varese sadama rajatiste ja maa kasutamise kohta MTÜ Varese sadam ja Harry Raudvere poolt.
Olles läbi vaadanud Ulme Muld´i 23.11.2010. a ja 21.07.2011. a avaldused ja tutvunud Mustjala vallas Pahapilli külas asuva Türnpuu maaüksuse juriidilise toimikuga, Mustjala Vallavalitsuse 09.07.2009.a korraldusega nr 64 ja 16.09.2009.a korraldusega nr 94 ning Mustjala Vallavalitsuse poolt esitatud täiendavate tõendite ja selgitustega, asun alljärgnevale seisukohale:
Mustjala Vallavalitsus andis 09. juunil 2009. a välja korralduse „Pahapilli küla Varese sadama hoonete kordategemiseks tähtaja ja sadama hoonetele teenindusmaa määramine“. Viidatud korralduse resolutiivosa punktiga 1 tunnistati kehtetuks varasem korraldus ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta, punktiga 2 määrati hoonete omanikele tähtaeg hoonete kordategemiseks ja punktis 3 määrati sadama ehitiste teenindamiseks vajalik maa asendiplaanil näidatud piirides.
Mustjala Vallavalitsus andis 16. septembri 2009. a välja korralduse nr 94 „ 09. juuni 2009. a korralduse nr 64 punktide 2 ja 3 kehtetuks tunnistamine ning Pahapilli küla Varese sadama ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku esitamine“. Viidatud korraldusega rahuldati Ulme Muld´i ja teiste Uuela nr 63 õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektide poolt esitatud vaie ja tühistati korralduse nr 64 punkt 2 Varese sadama hoonete kordategemiseks tähtaja määramise kohta ning punkt 3 Varese sadama ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta. Sama korralduse punktis 3 tehti Varese sadama ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek punktides 3.1 – 3.3 toodud tingimustel.
Punktiga 3.4 määrati Varese sadama ehitiste omanikele 2 aastane tähtaeg ehitiste kordategemiseks. Korralduse punktis 3.5 märgitakse, et ehitiste omanikel on õigus erastada ehitiste teenindamiseks vajalik maa pärast lagunenud ehitiste kordategemist.
Mustjala vallast saadud informatsiooni kohaselt on ehitised suures osas korda tehtud, samas kinnitas valla esindaja K. Kallas, et ehitusluba hoonete renoveerimiseks väljastatud ei ole.
Ösel Consulting OÜ 18.08.2011.a koostatud ülevaatuse akti kohaselt on valvurite maja, puidust kalurite maja, lao ja silikaadist kalurite maja amortiseerunud konstruktsioonid asendatud, kuur on lammutatud.
OÜ Klotoid 22.08.2011. a hinnangust nähtub, et Klotoid OÜ projektbüroo esindaja koos litsentseeritud eksperdiga on käinud 18.08.2011 Varese sadamas, kus on üle vaadatud hoonete seisukord, ning hinnatud hoonete vastavust ehitistele esitatavatele nõuetele ning Maareformi seadusest tulenevatele nõuetele. Tuvastatud on järgnev: kahe viimase aasta jooksul on hoonete kordategemise osas tehtud ära vajalik tööde hulk, et hooned vastaksid taas ehitistele esitatavatele nõuetele, ning ei kahjustaks maastikupilti ega ümbritsevat keskkonda.
Hoonete konstruktsioonid on tugevdatud ning ehitatud vajalikud täiendavad toestused. Puitehitistes, mis olid 2009. aastal küllalt armetus seisukorras, on kandekonstruktsioone vahetatud mahus, et hooneid saab taas kasutada. Lammutamisest ei pääsenud vaid kuur, mis 2010. aasta talvel praktiliselt kokku kukkus ja mille kohta on mõttekas koostada lammutamise teatis, välja anda lammutusluba ning hoone ehitusregistrist seadusega ettenähtud korras kustutada.
Eeltoodust nähtub, et ehitiste kordategemiseks oli vaja need rekonstrueerida, seega oli antud hoonete puhul tegu ehitamisega ehitusseaduse mõttes.
Vastavalt ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 2 lõige 6 punktile 3 on ehitamine ehitise rekonstrueerimine. EhS § 2 lõike 6 p 4 kohaselt on ehitamine ka ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine. EhS § 2 lõike 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest.
EhS § 12 lõike 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba. Seega ehitamine ilma ehitusloata ei ole lubatav, kasutusest väljalangenud ehitise rekonstrueerimiseks ei piisa kohaliku omavalitsuse poolt ehitise kordategemise tähtaja määramisest ning selline otsus ei saa asendada ehitusseaduse alusel väljastatud ehitusluba.
EhS § 59 lõike 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kohalik omavalitsus teostab ehitusjärelevalvet ka avalikus veekogus ehitiste üle, mis on kaldaga püsivalt ühendatud.
Mustjala vallavalitsus, olles ehitusjärelevalve teostajaks oma territooriumil, peab tagama ehitusseadusest tulenevate nõuete täitmise. Olukorda, kus vallavalitsus määrab tähtaja ehitiste kordategemiseks aga ei nõua ehitiste omanikelt ehitusloa väljastamiseks taotluse esitamist ja lubab ehitada ilma ehitusloata, ei saa pidada õiguspäraseks. Ehitamine ilma ehitusloata on õigusvastane ning sellise tegevusega võidakse kahjustada nii omandireformi õigustatud subjektide kui ehitise omanike õigusi ja huve.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõikele 1 on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Antud juhul ei ole Mustjala Vallavalitsus võtnud vastu otsust ehitusloa väljastamise kohta Varese sadama hoonete rekonstrueerimiseks, seega ei ole järelevalve teteostamine ehitustegevuse üle maavanema poolt võimalik. Küll on aga võimalik ettepaneku esitamine ehitusjärelevalve teostamiseks ehitustegevuse üle Varese sadamas Mustjala vallavalitsusele.
Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes EhS § 59 lõigetest 1 ja 2 teen Mustjala Vallavalitsusele ettepaneku viia läbi ehitusjärelevalve Pahapilli külas Varese sadamas toimunud ehitustegevuse üle ehitusseaduses sätestatud korras. Ehitusjärelevalve käigus palun välja selgitada, millisel põhjusel on jäetud ehitamiseks nõutud ehitusluba väljastamata ja miks on lubatud Varese sadamas ehitustegevust ilma ehitusloata.
Arvestades asjaolu, et Ulme Muld pöördus 27. oktoobril 2009. a kaebusega Tallinna Halduskohtusse Mustjala Vallavalitsuse 16.09.2009. a korraldusega nr 94 Varese sadama ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramiseks tehtud ettepaneku tühistamiseks, ei ole järelevalve algatamine viidatud otsuse üle otstarbekas. Korralduse nr 94 punktiga 3 ei ole otsustatud ehitistele teenindusmaa määramine vaid on tehtud selle määramise ettepanek. Ehitistele teenindusmaa määramise ettepaneku esitamine ei ole oma sisult haldusakt vaid on menetlustoiming. Menetlusosalistel võimalik esitada teenindusmaa määramise ettepanekutele vastuväiteid, mida haldusorgan peab arvestama ehitistele teenindusmaa määramise otsustamisel.
Teadaolevalt on Tallinna halduskohus esitatud kaebuse ka menetlusse võtnud, seetõttu on avaldaja õiguste kaitse tagatud kohtu poolt. Vajadusel on halduskohtul võimalik kaasata maavanem menetlusse arvamuse andmiseks.
Vastuseks küsimusele MTÜ Varese sadam asutamise õiguspärasuse kohta teatan, et järelevalve mittetulundusühingu asutamise üle ei kuulu maavanema pädevusse. Selgituseks lisan, et mittetulundusühingu Varese sadam asutamine ei pruugi olla tingimata seotud hoonete omanikega ja märgitud MTÜ võib hooneid kasutada omanikega sõlmitud lepingu alusel. Ehitiste omanikul ja õiguspärasel valdajal on õigus kasutada ehitiste juurde kuuluvat maad lähtuvalt ehitiste rajamiseks eraldatud krundi piirist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaan Leivategija
Maavanema kohusetäitja
Ärakiri: Mustjala Vallavalitsus
Lääne Politseiprefektuur
Õiguskantsler
Ei jäänud ka Varese sadam Katia-nimelise tormi järelmõjudest puutumata. Meri möllas ka akvatooriumis ja ohustas kai nurga juures kaldal seisnud paate.
Muidu all ranna peal seisvad paadid olid lainete eest kõrgele kaldale tõmmatud.
Suur tänu inimesele, kes möödunud nädala keskel möllanud tormi käest me paadi ära päästis!
Tänulikud Ülle ja Martti
EDIT: Need tänusõnad siin on adresseeritud Velle Kahjule, tema me paadi kaldast üles tõmbas.
Seoses täna Saarte Hääles ilmunud artikliga “Kohalikud veavad ärimehega Varese sadama pärast vägikaigast” meenus, et mul on selle suve pildidki veel blogisse üles tõmbamata. Selle vea kohe parandan. Artiklit ma kommenteerida ei tahaks, tegemist on keeruliste inimsuhetega ja nagu öeldakse – the truth is out there (somewhere). Tõsi on see, et tänavu jaanipäeva ajal oli sadamaterritooriumil paiknev aiavärav ettehoiatamata lukku pandud ja nagu hiljem selgus, oli lukustaja MTÜ Varese Sadam, kellele sadamahoonete osanikud on andnud õiguse oma varaga toimetada. Lukk ilmus väravale ootamatult, nii et ka siinse blogi pidaja ei saanud jaanipäeva ajal paaditreileriga kai juurde sõita, et oma paat sadamast ära tuua. Meil polnud tookord aega lukustajat välja selgitada ja nii me paat sinna tol korral jäi. Hiljem lahendasime enda jaoks olukorra nii, et panime sadamaväravat kinnihoidvale ketile oma luku lisaks ja hiljem on meie eeskujul toiminud ka teised sealsed paadiomanikud. MTÜ Varese Sadam juhatuse liige Harry Raudvere on lubanud, et kohalike merelepääsu takistama ei hakka, nii ei ole hunnikust lukkudest sadamaväraval ka paadiomanikega mingit tüli tõusnud.
Maa, millel ajaleheartiklis nimetatud vägikaikaveo põhjustanud aed ja värav asuvad, kuulub hetkel veel riigile, kohtuvaidlus selle omandiõiguse üle käib, ja seetõttu pole sel kai juurde viival külateel liikluse piiramine faktiliselt õigustatud. Raudvärav ja võrkaed ei ole kellegi omad, need on nõukogude ajast sinna jäänud tollast riigipiiri tähistavad ja inimestele merelepääsu takistavad võrdlemisi inetud nähtused. Samas paadiomanikuna on minulgi süda justkui rahulikum, kui turistide hordid pidevalt paatide juurest autodega läbi voorida ei saa, sest on ikka masendav küll muudkui oma paadist suitsukonisid korjata ja võõraid poriseid jalajälgi pesta. Inimesed on merest võõrdunud ja merekultuurist ammugi, Eesti Vabariigis ei ole hetkel sellist elementaarset hoiakut, et võõra paadi peale ei astuta.
Tänavu jaanipäeva ajal rüüstati sadamas ka ühe Liiva küla mehe kaatrit päris korralikult, selle kallal toimetasid Pahapilli külas purjutanud pidulised, samas lukustatud värav selliseid vandaale paatidest eemale ei hoia, sest jalgsi on sadamasse enam-vähem igast kandist siiski vaba juurdepääs.
Pildil on lukustatud värav sadama territooriumil. Väraval on MTÜ Varese Sadam juhatuse liikme telefoninumber.
Juulikuus siluti ka vana lainemurdjat, mille muutis kasutuskõlbmatuks 2005. aasta jaanuaritorm.
Sadamasse sisse sõites avaneb selline vaade.
Sadamahooned on igast küljest üle värvitud.
Ka vana elektrijõujaama kinnikaetud aknaavad värviti sel suvel üle.
Küllap tuleb varsti siia piltidele lisa, suvigi ju kestab veel.
Täna paigaldasime Varese sadama sissesõidule, kus vana kai on tormiga merre varisenud ja vee all paate varitsemas kivihunnikud, ajutise poi. Tegemist on tavalise plastpudeliga, mis seestpoolt oranžiks värvituna hästi silma hakkab.
Pildil seisab sukelduja selle koha peal, kuhu kohe hakkab poid paigaldama. Mees seisab kivide peal, meri on hetkel Varese rannas madal ja sügavust kai varemete peal kõigest 60 cm. (kliki pildil, näed suuremalt)
Poi all on sügavus hetkel 1,2 meetrit. Poist läänepoolne osa kuni veest väljaulatuvate paneelideni on 60-70 cm sügav nagu juba eespool mainitud. Poist tuleks mööduda vähemalt meeter maad ida poolt, seal on sügavust umbes kahe suurema paadi laiuselt 2,5 meetrit.
Pildil on poi juba paigas, pilti suuremaks klikkides ehk on näha ka. Poi juurest tuleks võtta suund otse kai akvatooriumipoolse nurga peale ja mööduda sellest 2 meetri kauguselt. Kui selliselt sõita, siis tänase seisuga on kogu tee poist kainurgani samuti 2,5 meetrit sügav. Sealt edasi läheb juba madalaks, akvatooriumis on palju liiva sees ja väike kõrvalekaldumine võib juba paadi kinni lükata. Akvatooriumisse jõudes ei tasu kohe otse üle teise kai peale põrutada, vaid algul kulgeda mõni meeter kaiga paralleelselt ja alles siis võtta suund otse teise kai peal oleva majakese suunas. Sellel teekonnal peaks paadi alla vähemalt 1 meeter vett jääma, väike kõrvalekalle lükkab paadi kergesti liiva kinni.
Kuna Varese on vana sadamakoht, mitte toimiv sadam, siis ametlik navigatsioonimärgistus puudub. Siinset kirjutist tuleb võtta kui infot inimeselt inimesele, mitte kui mingit ametlikku juhatust. Ehk on abiks seegi.
2010. aasta lõpus peeti maha järjekordne Varese sadama hoonete omandust puudutav kohtuvaidlus, seekord Tallinna Ringkonnakohtus. Tegemist oli OÜ ERW apellatsioonikaebusega järgmises tsiviilasjas (lõik on kopeeritud kohtuotsusest, perenimed siinse blogipidaja poolt eemaldatud):
OÜ ERW hagi Jüri L, Algar H, Avo H, Kalmar P, Ilmo T, Elmar K, Endel K, Nikolai K ja Eva A vastu ehitiste mõtteliste osade omandi hagejale üleandmise, asjaõiguslepingute kehtivuse tuvastamise, ostueesõiguse teostamise avalduste tühisuse tuvastamise ning kostjate vahel sõlmitud asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamise nõudes
Kohtuprotsess oli avalik ja samuti on avalik ka kohtuotsus, mis jõustus 28. märtsil 2011. Otsust on huvi korral võimalik igaühel lugeda kohtute infosüsteemist internetis aadressilt kola.just.ee. Ei hakka seda siia kopeerima, sest tegemist on mahuka materjaliga. Tsiviilasja otsus on kohtute infosüsteemis (“KIS lahendite avalik otsing”) lihtsalt leitav sisestades otsingusse tsiviilasja numbri 2-08-511/43.
Maakeeli tähendab kohtuotsuses sisalduv pikk jutt seda, et OÜ ERW jäi protsessis kaotajaks ja omandisuhted on samas seisus, mis siin blogis varem kirjutatud.
 | Jussik on 06. november 2010 |
 | varesesadam on 06. november 2010 |
 | Jussik on 06. november 2010 |
 | punnik on 2011. aasta viimased pild… |
| Kohtuasi sadamahoone… on OÜ ERW pöördub kohtusse |
Varese sadama lugu 